aine eesmärk:
Käesolevas aines avatakse erinevaid aspekte eesti popmuusika kujunemisest Nõukogude perioodist 21. sajandini, keskendudes paralleelselt nii muusikutele ja muusikale endale kui ka muusikaelule, eeskätt fännikultuurile. Kursuse käigus asetatakse Eesti popkultuur globaalsete ja lokaalsete ilmingute kontekst ning vaadeldakse seda tihedas seoses sotsiokultuuriliste protsessidega.
aine sisu:
1. Teoreetilised alused popmuusika käsitlemiseks. Nõukogude popmuusikat mõjutanud aspektid: kontroll ja tsensuur, Soome TV, kohalik meedia jne
2. Eesti popmuusika kujunemine ning varajased subkultuurid 1: lõngused ja biitbändid
3. Varajased subkultuurid 2: Hipid Eestis ja Nõukogude Liidus. Terje Toomistu film
4. Otsides peavoolu: estraad ja suured lavad, profirokk ja stilistilised sümbioosid
5. Eesti pungi sünd fookusega punknaistel 1970.–2005. Linnaruumi roll fännikultuuride sünnil
6. J.M.K.E. albumi “Külmale maale” analüüs kui nõukogude võimu kriitika ja kroonika
7. Postsovetlikud protsessid ja subkultuurne paljusus: piiride vabanemine, peavool vs meinstriim, feminismi jõudmine peavoolu, meedia areng jne
8. Ebatavaline organiseerumine: Eesti Depeche Mode’i Fännklubi juhtum
9. Eesti klubikultuur. Karin Leivategija dokumentaalfilm ERMile
10. Vene muusikud ja fännid Eestis. Kas tõesti vaid paralleellugu?
11. Eesti naised popis nõukogude ajast kaasajani. Online loeng Ajaloomuuseumis
12. Nullindad ja popmuusika uued institutsioonid
õpiväljundid:
Õpilane tunneb eesti popmuusika kujunemislugu ning mõistab muusikaloo seost ühiskondlike protsessidega.
hindamismeetodid:
– osavõtt seminaridest ja loengutes
– ettekanne
– kirjalik töö (eksam)
hindamiskriteeriumid:
– osavõtt seminarides ja loengutes
– kõik kohustuslikud tööd on esitatud
– kursus on arvestuslik
õppekirjandus/repertuaar:
ainekava koostaja:
B.Davidjants
aine viimati muudetud: 2024-01-16 16:16:13
|
|