|
| õppejõud | A.R.Varres, M.Robam | ||||||||
|
|
|||||||||
| kontrollivorm | A | ||||||||
| asem | 1 | ||||||||
| ECTS ainepunkte | 3.00 | ||||||||
| asem | 1 |
| EAP kokku | 3.00 |
| t kokku | |
| t asem | |
| t näd | |
| aine eesmärk:
Kursuse eesmärk on süveneda filmimuusika toimemehhanismidesse, ning vaadelda selle evolutsiooni tummfilmi aegadest tänapäevani. Otsime vastuseid küsimustele: Kas muusika filmis on lihtsalt illustreeriv taust või võib ta kanda endas dramaturgiliselt olulist informatsiooni? Mida filmirežissöörid erinevat muusikat kasutades loodavad saavutada? Kas ja kuidas muusikalise heli korrastatuse printsiip mõjutab vaatajat? aine sisu: 1. Mis on dramaturgia? Filmi tinglikkus ja vaataja psühholoogia. 2. Heli füüsikalised omadused. Muusikalise heli korrastav toime, Pythagoras, “püha geomeetria”, kümaatika. 3. Kuidas filmimuusika toimib? Mida muusika filmi vaatajaga teeb? 4. Muusika vormilised ja sisulised funktsioonid audiovisuaalses teoses. Mõisted. Žanrid. 5. Filmikunsti sünd ja tummfilmi periood. Klaveriga tummfilmile muusika lisamine. 6. Filmimuusika “kuldne periood” 1935-1950 7. Animafilmid ja muusika. Sojuzmultfilm. 8. Filmihelilooja ja režissööri koostööst. Spotting, temp track. Muusikatoimetaja töö. Orkestreerija kui oluline kostööpartner. 9. Muusika dokumentaalfilmis. Muusika abil hinnangu andmine/hinnangu vältimine 10. Filmile muusika loomine kaasajal. Tehnilised lahendused. Lisaks: Kohtumised filmiprofessionaalidega. Loengud (interaktiivsete komponentidega). Iseseisev töö kirjandusega + diskussioon loengus. Lühiessee. Grupitöö (minianalüüs) + 10-minutiline kokkuvõttev esitlus kursusekaaslastele loengus. õpiväljundid: Kursuse läbinud tudeng: - oskab sõnastada dramaturgia alusprintsiipe, teab heli peamisi füüsikalisi omadusi - tunneb filmimuusika terminoloogiat, oskab teha vahet diegeetilisel ja mittediegeetilisel muusikal - teab filmimuusika arengulugu läbi peamiste epohhide, tunneb žanre - oskab kirjeldada filmihelilooja töö spetsiifikat ja loomeprotsessi eeltingimusi - on teadlik filmimuusika funktsioonidest, oskab märgata muusikat audiovisuaalsetes teostes. hindamismeetodid: Mitte-eristav hindamine, kokkuvõttev (koos kujundava kommentaariga). Aine lõpeb arvestusega, mille eeltingimuseks on vähemalt 75%-line osalemine loengutes, koduste ülesannete täitmine ning analüütilise kirjatöö kirjutamine. Arvestus on akadeemiline vestlus, mille käigus annab antakse tagasisidet analüütilise kirjatöö kohta ning hinnatakse teadmisi loengutes käsitletu ning loetud kirjanduse põhjal. hindamiskriteeriumid: Positiivse hinnangu saab üliõpilane, kes - suudab suuliselt refereerida kodus loetud kirjandust (kontrollitakse loengutes), - oskab vastata aine sisuga seotud küsimustele, - on panustanud grupitöösse ehk osalenud ühe muusikat sisaldava filmistseeni minianalüüsi ettevalmistamises ning kursusekaaslastele esitlemises, - esitab arvestusele pääsemiseks akadeemilistele headele tavadele vastava kirjaliku töö, mis analüüsib pildi, heli ja muusika seoseid ühes filmis (maht: min 800 sõna, max 1000 sõna). õppekirjandus/repertuaar: Kohustuslik kirjandus: Remsu, Olev (2016) „Filmidraamatehnika“ I ptk. Mis on dramaturgia? lk 15-21 VI ptk. Filmi tinglikkus ja vaataja psühholoogia. (Kaks esimest lehekülge: lk 209-210) Sundberg, Johan (1995) „Õpetus muusikahelidest“. 4.3 Mis on intervall? 4.4. Intervallide arvutamine. 4.5 Konsonants ja dissonants. lk. 71-76 Maimets, Kaire (2003). „Muusikast filmis“. ajakiri Muusika. Nr. 7–8, lk. 34–41. Randolph, David (1991). “Jutustamise müüt muusikas”. ajakiri Teater. Muusika. Kino. Nr. 7, lk. 62–66. [Maarja Kaplinski tõlge raamatust D. Randolph “This is Music”.] ainekava koostaja: Ardo Ran Varres aine viimati muudetud: 2023-08-21 11:25:03 |