|
| õppejõud | A.Tool | ||||||||
|
|
|||||||||
| kontrollivorm | A | E | |||||||
| asem | 1 | 2 | |||||||
| ECTS ainepunkte | 2.00 | 2.00 | |||||||
| asem | 2 |
| EAP kokku | 4.00 |
| t kokku | |
| t asem | |
| t näd | |
| aine eesmärk:
Kursuse eesmärk on õppida tundma häältejuhtimise aluseid ja tonaalharmoonia põhimõisteid. Rõhuasetus on kromaatilisel harmoonial (alghelistikust väljumise võtted, altereeritud akordid, mažoor/minoor-helireast erinevad heliread). Kursuse käigus analüüsitakse, komponeeritakse ja esitatakse klaveril muusikanäiteid. aine sisu: - Mažoorkolmkõla akustilised alused. Ülemhelid - Arvutinotatsioon - Häältejuhtimise ehk kontrapunkti alused kahehäälsuse näitel - Elementaarkontrapunkt ja figuratsioon (läbiminev heli, abiheli, pide) - Kromaatilisi helisid sisaldavate kahehäälsete muusikanäidete komponeerimise praktilised ülesanded - Altereeritud kolmkõlad ja septakordid. Septakordist suurema helide arvuga akordid. - Sujuva häälteliikumisega diatoonilised ja kromaatilised sekventsid - 19. sajandi laiendatud funktsionaalharmoonilise tonaalsuse alused - Kolme- ja neljahäälsete muusikanäidete komponeerimise praktilised ülesanded - Numbribassi (basso continuo) alused - Sujuv (säästlik) häältejuhtimine neljahäälses seades - Alghelistikust väljumise võtted (kaldumine ja modulatsioon) seoses klassikaliste vormiskeemidega (sonaadivorm) 18. sajandi teise poole ja 19. sajandi alguse muusikas - Suurendatud sekstiga akordid, Napoli sekstakord ja kaugmodulatsioon - Sissejuhatus mažoor/minoor-helireast erinevatesse heliridadesse (piiratud transponeeritavusega heliread: oktatooniline ja heksatooniline) - Helistikukäsitlus ja piiratud transponeeritavusega heliridadel põhinevad akordijärgnevused 19. sajandi teise poole muusikas teisendusteoreetilisest (uusriemannilikust) vaatepunktist - Võimalikult sujuva häälteliikumisega akordijärgnevused - Muusikaanalüüsi alused õpiväljundid: Aine läbinud üliõpilane tunneb käsitletud teemasid, valdab häältejuhtimise aluseid, laiendatud funktsionaalharmoonilise tonaalsuse põhitõdesid ja alghelistikust väljumise võtteid. Üliõpilane oskab komponeerida, analüüsida ning klaveril esitada kahe-, kolme- ja neljahäälseid muusikanäiteid. hindamismeetodid: Mitteeristav ja eristav hindamine. Mitteeristav hindamine: sügissemestri arvestus eeldab aines seni käsitletud põhimõistete tundmist. Eristava hindamise komponendid: - 30% - osalemine tundides ja ülesannete lahendamine kursuse vältel - 30% - lühiettekanne, milles üliõpilane analüüsib ja esitleb auditooriumile vabalt valitud teost - 40% - kirjalik lõpueksam hindamiskriteeriumid: Hinne A: Üliõpilane tunneb kõiki kursusel käsitletud teemasid ja rakendab neid loominguliselt. Muusikat analüüsides oskab originaalselt seostada õpitut oma eriala spetsiifikaga. Hinne B: Üliõpilane tunneb kõiki kursusel käsitletud teemasid ja rakendab neid loominguliselt. Hinne C: Üliõpilane tunneb häältejuhtimise ja funktsionaalharmoonilise tonaalsuse aluseid. Hinne D: Üliõpilane tunneb häältejuhtimise põhialuseid. Hinne E: Üliõpilane tunneb kursusel käsitletud teemasid elementaartasemel. Hinne 0: Üliõpilane ei tunne kursusel käsitletud teemasid ja/või ei ole täitnud lõpueksamile pääsemise nõudeid. õppekirjandus/repertuaar: Robert Gauldin, Harmonic Practice in Tonal Music. New York: W. W. Norton, 2004. Kerri Kotta, Muusikateooria õpik. http://mt.ema.edu.ee Johan Sundberg, Õpetus muusikahelidest. Tallinn: Scripta Musicalia, 1995. Aare Tool, Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2016 ainekava koostaja: Aare Tool aine viimati muudetud: 2023-05-09 16:54:48 |