|
| õppejõud | vastav õppejõud | ||||||||
|
|
|||||||||
| kontrollivorm | A | E | |||||||
| asem | 1 | 2 | |||||||
| ECTS ainepunkte | 2.00 | 2.00 | |||||||
| asem | 2 |
| EAP kokku | 4.00 |
| t kokku | |
| t asem | |
| t näd | |
| aine eesmärk:
Kursuse eesmärk on arendada üliõpilaste muusikalist kuulmist ja mälu, harmooniataju, rütmitunnet ning muusikalises tekstis orienteerumise oskust ja analüüsivõimet. Samuti intonatsioonipuhta laulmisoskuse arendamine 1- ja mitmehäälsel noodistlaulmisel. aine sisu: Muusikateoreetiliste teemade käsitlemine ning nende kinnistamine kuuldeliste ja vokaalsete ülesannete kaudu. Töö keerulisemate rütmikombinatsioonidega, kõrvaldominandid, kaldumised ja modulatsioonid I sugulusastme helistikesse, järkjärguline modulatsioon, laulmine C võtmetes. Ühe- ja mitmehäälne noodistlaulmine (tsonaal-tonaalne harjutuslik materjal). Kahehäälne kaldumisi sisaldav diktaat liht- ja liittaktimõõdus, akordijärgnevus järkjärgulise modulatsiooniga. Septakordide laulmine helistiku kõikidelt astmetelt. õpiväljundid: 1-2 häälse tsonaal-tonaalse muusikalise teksti laulmine duetina ja kaasmänguga. 1-2 häälsete harjutuste transponeerimine. Kaldumiste ja modulatsioonide laulmine kitsas ja laias asendis. Kõikide õpitud akordide ladus laulmisoskus. Kirjalikult 2-häälne kaldumisi sisaldav diktaat, akordijärgnevus kaldumiste ja modulatsiooniga. hindamismeetodid: 1. sem. mitteeristav, 2. sem. eristav hindamine. Hindamise eelduseks on positiivsele tulemusele sooritatud vaheseminarid, mille tulemus on üheks osaks suulise eksami hindamisel. Arvesse võetakse ka osalemist loengutes ning koduste ülesannete õigeaegset vastamist. Hindamine tugineb 3-le komponendile: suulise ja kirjaliku eksami tulemused ning üliõpilase töö õppeaasta jooksul. Suuliste vastuste hindamisel võetakse aluseks teoreetiliselt õigesti esitatud ning intonatsioonipuhtalt ja ladusalt lauldud vastused. Kirjalikus osas lähtutakse hindamisel vigade arvust ja raskusastmest. Üliõpilase aastaringset tööd iseloomustavad tema oskuste pidev areng ning õigeaegselt sooritatud seminaride tulemused. hindamiskriteeriumid: Positiivne hinnang mitteeristaval hindamisel: - sooritatud vaheseminarid, - sooritatud kodused ülesanded. Eristav hindamine: Eksami tulemus sõltub suulise ja kirjaliku eksami summast. Vokaalsetel erialadel (KD, LA, KM) sõltub 60% suulisest eksamist ja 40% kirjalikust. Instrumentaalsetel ja muusikateoreetilistel erialadel vastupidi, 60% kirjalikust eksamist ja 40% suulisest. Eksamile eelneb 2 vaheseminari, mis on hindelised ja moodustavad ühe osa eksami hindest. Hinde A saab üliõpilane, kelle kirjalik töö on vähemalt 81% õige ja suuline sooritus lauldud puhta intonatsiooniga ning tempo on ladus. Hinde B saab üliõpilane, kelle kirjalik töö on vähemalt 65%-80% õige, suulisel eksamil esineb laulmises intonatsioonilisi ebatäpsusi, kuid tudeng suudab neid ise korrigeerida. Hinde C saab üliõpilane, kelle kirjalik töö on vähemalt 50%-64% õige, suuline sooritus on aeglase tempoga, esineb laulmisel vigu, kuid pedagoogi juhendamisel suudab tudeng siiski oma vigu parandada. Hinde D saab üliõpilane, kelle kirjalik töö on õigesti tehtud 35-49% ulatuses, suuline sooritus on aeglases tempos ja mõttepausidega, pedagoogi pideval juhendamisel. Hinde E saab üliõpilane, kelle kirjalik töö on tehtud õigesti 20-34% ulatuses. Suulises eksamis peab olema omandatud teoreetiline osa, mida üliõpilane praktikas ei suuda sooritada. Puuduliku hinde saab üliõpilane, kelle kirjalik tulemus on alla 20% ja kellel on omandamata ka teoreetilised teadmised solfedžos. õppekirjandus/repertuaar: Rene`Eespere "Prima Vista?" (Tallinn 1994 Eres Estonia Edition 21) Lars Edlund "Modus Novus" (1963 AB Nordiska Musikförlaget) Seija-Sisko Raitio "Lectio Sonorum" II (Edition Fazer Helsinki) G. Floss "Harmoonilised Järgnevused" (Tallinn 1977 ENSV Kõrgema ja Keskhariduse Ministeerium) Rene Eespere, Prima Volta, Tallinn 2010 Jörgen Jersild “Polyrythmik” (Norsk Musikforlag A/S Oslo) ainekava koostaja: Helin Lippmaa ja Piret Rips aine viimati muudetud: 2023-05-09 16:52:01 |