|
| õppejõud | K.Kiilu | ||||||||
|
|
|||||||||
| kontrollivorm | A | ||||||||
| asem | 1 | ||||||||
| ECTS ainepunkte | 3.00 | ||||||||
| asem | 1 |
| EAP kokku | 3.00 |
| t kokku | |
| t asem | |
| t näd | |
| aine eesmärk:
Mõista muusikakasvatuse tähtsust inimeste elus ja ühiskonnas ning mõtestada instrumendiõpetaja rolli nii muusikahariduse vahendaja kui isiksuse arengu toetajana. aine sisu: Muusika funktsioonid. Muusikakasvatus ja muusika roll inimeste elus ning ühiskonnas. Muusikalise võimekuse käsitlused. Muusikaline andekus ja loovus. Individuaal- versus rühmaõpe. Kaasav muusikaharidus ja S. Suzuki pedagoogilised põhimõtted. Õpetaja ja õpetamine. Väärtushoiakud ja nende kujundamine instrumendiõppes. õpiväljundid: Aine läbinud üliõpilane: • mõistab muusika rolli inimese elus ning ühiskonnas ja tunneb muusikalist identiteeti kujundavaid tegureid; • tunneb muusikalisi põhivõimeid ja muusikalise andekuse karakteristikuid ning planeerib õppetegevusi sellest lähtuvalt; • tunneb muusikaõpetaja professionaalsuse mõjureid ning muusikaõpetaja rolli Eesti kultuuriruumis. hindamismeetodid: mitteeristav hindamine: arvestuse saamiseks on vajalik osaleda vähemalt 75% mahus õppetöös ning osaleda ettevalmistatult seminaridel. hindamiskriteeriumid: Aktiivne osalemine seminaridel, koduste tööde õigeaegne esitamine. õppekirjandus/repertuaar: Kohustuslik kirjandus: Hallam, S. (2006) Teachers and teaching. Music Psychology in Education. London: University of London,164-178 Niemi, H. (2009). Õpetaja väärtuste kandja ja vahendajana. Väärtused ja väärtuskasvatus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 27-49. Sloboda, J. (2000). Muusika õppimine ja areng. Muusikaline meel. Tallinn: Scripta Musicalia, 177-213. Soovitatud kirjandus: Abeles, H. F., Hoffer, C. R. & Klotman, R. H. (1995). Foundations of music education. (2nd ed.) New York: Schirmer Books. Clayton, M. (2009). The social and personal functions of music in cross-cultural perspective. In S. Hallam, I. Cross & M. Thaut (eds.) The Oxford Handbook of Music Psychology. Oxford: Oxford University Press, 3544. Hargreaves, D. J. (1996). The development of artistic and musical competence. In I. Deliege & J. Sloboda (eds.) Musical beginnings. Oxford: Oxford University Press, 145170.Hallam, S. (2006b). Music Psychology in Education. London: Bedford Way Papers. Heimonen, M. (2006). Justifying the right to music education. In Philosophy of Music Education Review, Vol. 14, No 2, 119141. Krull, E. (2000) Pedagooglise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. O´Neill, S. (2002). The self-identity of young musicians. In R. MacDonald, D. H. Hargreaves & D. Miell (eds.) Musical identities. Oxford: Oxford University Press, 7996. Pembrook, R. & Craig, C. (2002). Teaching as a profession. In R. Colwell & C. Richardson (eds.) The New Handbook of research on music Teaching and learning. Oxford: Oxford University Press, 786817. Ross, J. (2007) Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast. Tartu Sepp, V. (2010) Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AS Atlex Tuulik, M. (2011) Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast. Tallinn: Otwil. Webster, P. R. (2002). Creative thinking in music advancing a model. In T. Sullivan, L. Willingham (eds.) Creativity and music education. Edmonton: Canadian Music Educators Association, 1633. ainekava koostaja: Kristi Kiilu aine viimati muudetud: 2023-05-14 18:52:18 |