|
| õppejõud | H.Jürgenson, K.Tanner, L.W.van der Ree | ||||||||
|
|
|||||||||
| kontrollivorm | A | A | A | A | |||||
| asem | 1 | 2 | 3 | 4 | |||||
| ECTS ainepunkte | 3.00 | 3.00 | 3.00 | 3.00 | |||||
| asem | 4 |
| EAP kokku | 12.00 |
| t kokku | |
| t asem | |
| t näd | |
| aine eesmärk:
Aine eesmärk on õppida tundma koori kui instrumenti, vokaalkunsti iseärasusi, anda suuniseid kunstilise tulemuse väljatöötamiseks kooriga. Arendada üliõpilaste oskust partituuri muusikaliseks lahtimõtestamiseks.
Alates III semestrist:
Õppida tundma koori toimimise organisatsioonilisi vorme ning rahastamispõhimõtteid ja -võimalusi, koori praktilises töös vajalikke õigusakte, eelarve koostamise aluseid ja koorijuhi rolli tööturul.
IV semester:
Kursusel vaatleme, kuidas Euroopa koorimuusikat läbi sajandite esitati ja kuidas saame seda tänapäeval kooridega töötamisel rakendada. Eesmärk on paremini mõista eri ajastute teoste stiililisi erinevusi ning õppida ajaloolise info põhjal interpretatsioonilisi valikuid tegema. aine sisu: I ja II semester: - Muusika elementaarteooria süvendatud kordamine - Muusikaterminoloogia, erialane terminoloogia - Kooriteose analüüs, selle kirjapanekust - Koorikontserdi analüüsimine ja kontserdiarvustuse kirjutamisest - Vokaaltehnika alused, koori hääleseade - Koorihääled ja ansambel, kooriliigid, nende iseärasused - Intonatsioon ja häälestus - Diktsioon ja artikulatsioon - Metoodilisi juhiseid kooritöö läbiviimiseks - Kooritöö lastega - Koori loomine, hooaja planeerimine - Koor kui organisatsioon - Repertuaari kujundamine - Kontserdi kava koostamine, sisu ja vorm, konkursi kava koostamine - Erinevates keeltes teksti transkriptsioon ja hääldus (ladina, itaalia, saksa, inglise, vene, prantsuse keele hääldusreeglid) - Vaimulik muusika kirikus, kirikuaasta, kirikukontsert - Kutse-eetikast, kutsetunnistusest III semester: - Koori tööks sobivad organisatsioonilised vormid (seltsing, MTÜ, OÜ) - Koori administratiivne juhtimine ja töö korraldamine - Koori eelarve - Projektide ja taotluste koostamine - Koori tegevuse rahastusvõimalused - Kontserdikorraldus ja esinemisvõimalused - Autori ja esitaja õigused - Koorijuhi töö reguleerimiseks sobivad lepinguvormid IV semester: - Muusika ja helilooja roll ühiskonnas, selle roll institutsioonis - Esteetika - Koori suurus ja koosseis (lauljate hulk, millised hääleliigid) - Vokaaltehnika, koori tegelik kõla - Häälestussüsteemid, helikõrgus, alteratsioonimärkide ja võtmemärkide sümboolne tähendus - Tempo, temposuhted, rütmiseeritud noodikirja tõlgendamine - Ekspressiivsed vahendid, teksti seadmine muusikasse, kaunistused, improvisatsioon õpiväljundid: Aine läbinud üliõpilane: I ja II semester: - valdab muusika terminoloogiat - tunneb koori kui vokaalkunsti instrumenti - oskab koori vokaalselt juhendada - omab oskusi tööks koori intonatsiooni, diktsiooni, ansamblilisusega - oskab planeerida koori tööd, koori harjutust, rakendada erinevaid metoodilisi võtteid - suudab kooriteose mitmekülgse analüüsi kaudu luua interpretatsioonilise kuuldekujutluse - oskab kavandada kooriga teose õppimisel ratsionaalseid ja metoodiliselt põhjendatud võtteid III semester: - oskab valida koori tööks sobiva organisatsioonilise vormi ning vajadusel organisatsiooni luua - oskab korraldada koori administratiivset tööd - omab vajalikke teadmisi koorikontsertide korraldamiseks - oskab koostada koori eelarve ning vajalikud projektitaotlused ja aruanded - omab ülevaadet Eesti ja rahvusvahelistest esinemisvõimalustest (koostööprojektid, festivalid, konkursid, kontserdid) - omab ülevaadet koori töö rahastamise võimalustest - on kursis koori tööks vajalike autori- ja esitajaõigustega - oskab valida koorijuhi tööks sobiva lepinguvormi ning pidada läbirääkimisi tööandja(te)ga. IV semester: - mõista paremini Euroopa koorimuusika esituspraktika arengut - osata otsida ajaloolisi allikaid ja töötada nendega - teha nende allikate põhjal intepretatsiooni- ja stiilivalikuid - rakendada neid valikuid oma töös kooridega hindamismeetodid: Mitteeristav hindamine: - Kirjalik test terminoloogia valdamisest, tempode, partituuris esinevate märkuste, noteerimisviiside lahtimõtestamisest, kirjalikus testis (orienteerumine tempodes, Melzeli metronoomis, meetrumi muutumistes, erialases- ja elementaarteooria mõistetes, shtrihhide tundmises, itaaliakeelsetes terminites) ei ole põhimõtteline eksimus, ebatäpsus lubatud. - Suulise vastamise (kooriliigid, hääleliigid, repertuaari- ja kontserdikava koostamine, kavalehe koostamine, lauljate testimine jm) ja praktiliste etüüdide (vokaalne töö, koori intonatsioon, häälestus, teksti häälduse iseärasused, ladina keele erinevad hääldused jm) kaudu selgitatakse loengus käsitletu valdamist ja tema iseseisvust teadmiste rakendusoskuses. - Kirjalikud praktilised ülesanded kontserdi ja konkursi kava näidisrepertuaari koostamine ja kava kujundamine, võõrkeelse teksti transkriptsiooni kirjutamine nooti ja praktiline hääldamine (itaalia, saksa, ladina jt keelte erinevad hääldused jm) hindamiskriteeriumid: I ja II semester: Positiivse tulemuse (P) tagab kirjaliku testi ja suulise vastamise kõikide komponentide sisuline mõistmine ja lünkade puudumine mistahes temaatikas. III semester: Positiivse tulemuse (arvestatud) saamiseks tuleb üliõpilasel osaleda vähemalt 80 % loengutes ning õigeaegselt esitada kõik kodutööd ning kirjalikud praktilised ülesanded. IV semester: Aine läbimiseks on vajalik 80% tundidest, aktiivne osalemine (arutelud, laulmine), valitud kooriteose interpretatsiooni esitlemine (kirjalik). õppekirjandus/repertuaar: H. Kostabi, L. Semlek, Muusika elementaarteooria, Tallinn 1964 P. Perens, Kooriõpetus, Tallinn 1982 A. Kiilaspea, Koori dirigeerimise alused, Tallinn 1969 L. Edlund, Kooritöö õpetus, Tallinn 1987 J. Hakela, Muusika sõnastik, Tallinn 1972 Lisaks kursuse alguses tagatud lugemismaterjalid, artiklid. ainekava koostaja: Ants Soots, Kaie Tanner, Lodewijk van der Ree aine viimati muudetud: 2024-02-16 09:23:25 |